Täna õppisin palju

Rääkimata sellest, et unevõlg on niigi täiesti jõhker, oli mul "täna" (korrektsuse mõttes tasub ära märkida, et tegelikkuses on kuupäev juba peaaegu üheksa tundi tagasi vahetunud) vaja jälle vara tõusta ning ARK-is hunnik pabereid korda ajada.
Nii ma siis jõudsin jälle surmväsinuna koju ning plaanisin kohe magama minna, et siis mõne tunni pärast värskemana lõpuks oma SNG projekti süveneda. Enne voodisse minekut potsatasin loomulikult korraks arvuti ette maha. Kuna oli ilmselge, et taolises olekus ei tuleks pokkerist absoluutselt mitte midagi välja, siis tõusin juba hetkeks püsti, et oma lõunauinakule minna, kuid siis kergitas pead saatan minu paremal õlal, sosistades: "Blackjack oli ju nii kuldne! Noh, väike double-up ja küll siis tuleb veel eriti hea uni". Ei möödunud kuigi kaua, kuni olin $1000 võrra vaesem. Ilmselgelt rahaboss, eks ole.

Sellega aga asi ei piirdunud. Pärast kosutavat uinakut, tuli jälle sõber külla ning tõttöelda mul erilist pokkeriisu polnud. Aga kuna selline plaan oli juba tehtud, siis regasin end PokerStarsis neljale ning Pacific Pokeris kahele turniirile, mis paarikümne minutiliste vahedega algasid ning hakkasin mängima. No absoluutselt ei olnud tuju mängida. Lisaks sellele kummitas kuskil ajusopis veel ka see varasem $1000 maha gamble'imine. Starsis aina hävisin, regasin järjest uutele turniiridele (kõikvõimalikud freezeout'id, re-buy'd.. hold 'em, omaha h/l.. kusjuures viimast ei oska ma põhimõtteliselt mängidagi) ning re-buy omadel võtsin ikka 10+ re-buyd. Mõnel turniiril jõudsin isegi küllaltki bubble'i lähedale, kuid eesmärk ei olnud päris kindlasti 1.5x buy-in, vaid kõrged kohad ning suured auhinnad. Samas tegin ma vaieldamatult täiesti kohutavat mängu ning piltlikult öeldes ei jõudnud ära oodata, kuni Starsi kontol olev $500 otsa saab.

Lõpuks olin suutnud oma "eesmärgi" ka täita (regades tõesti kõikvõimalikele idiootsustele, mida ma üldjuhul kunagi ei mängiks) ning selleks hetkeks olin veel mängus keskööl alanud $25,000 Guaranteed turniiril (buy-in $50+$5). Järel oli kuskil 500 mängijat alustanud 926-st ning mina pendeldasin oma täiesti kohutava mänguga 1.-30. kohtade vahel. Mida vähem osalejaid järele jäi, seda tõsisemalt hakkasin asja võtma. Olles jõudnud auhinnalisele kohale, 144 mängija hulka (118th to 144th - $78.71), olin parasjagu 20. positsioonil. Endiselt tegin vahel ikka vägagi küsitavaid käike. Ühel hetkel avastasin, et järel on veel kõigest 50 osalejat ning mina olen endiselt 20. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et mul on täiesti reaalne võimalus lahkuda sellest mängust $8,449.75 võrra rikkamana (esikoha auhind). No minu edasist mängu võiks põhimõtteliselt pokkeriõpiku kirjutamisel kasutada. Usun, et ei teinud enam praktiliselt ühtegi viga - ausalt.

Kui average stack oli juba üle 100,000 (minul natuke üle 80,000), sattusin aga all-in QQ vs KK, mille ka kaotasin. Sel hetkel oli mängijaid alles 30 ringis. Board mulle mingit tuge ei pakkunud ning käsi oligi kaotatud. Järele jäi mul 3760 chippi, blindid 2000/4000, ante 400.
Lühidalt öeldes, jõudsin ma igatahes average stackiga final table'isse (olles 5 out of 9). Kui kedagi huvitab, võin need hand history'd kuhugi üles panna, kuidas ma täielikust katastroofist üles kosusin.
Minu perfektne mäng oli aga finaallauda jõudmisega ka lõppenud (tegelikult oli juba siis mõni käik natuke küsitav, kui järel oli 13-14 mängijat). Mind pandi istuma kõige jubedamale kohale. Paremal käel istus äärmiselt ülekaalukas chipleader ning vasakul käel olid järjest kaks mõne BB suuruse stackiga mängijat. 9. ning 7. koha vahe oli umbes $850 ($650 vs $1500), kuid paraku teadis seda ilmselgelt ka chipleader, kes oskas seda täiuslikult ära kasutada. Ühesõnaga olid minu käed põhimõtteliselt seotud - kui suuremad stackid olid foldinud, oli see mees 100% (any-two) all-in. Need kaks shortstackerit püsisid ka kohutavalt kaua elus ning nii ma järjest kaotasingi oma blinde, ilma et saanuks end kuidagi kaitsta.
Igatahes vahepeal üks täielik (ft alguses 2. koht) debiilik langes välja, kelle puhul oli võimatu uskuda, et ta iseseisvalt nii kaugele oli jõudnud ning lõpuks ka need kaks short stacki. Selleks hetkeks olime ühe teise mängijaga mõlemad ~2.5BB peal. Paraku sai tema triple-upi ning nii pidin mina leppima 6. koha ning $1967.75. Ei saa kurta, kuid märksa suuremad rahad olid lihtsalt niivõrd käeulatuses.


Lõpetuseks tulen aga sissekande pealkirja juurde tagasi.

Esiteks tegi tänane päev mulle ikka päris konkreetselt selgeks, et Blackjack on idiootsus ning seda mitmel moel:

1) Päeval üle elatud rahaline kaotus
2) Naxeri kommentaar minu eelmisele postitusele: "Nu see ju täitsa tuttav jutt juba. Nagu oleksin ise kirjutanud jäi algul mulje peaaegu:)".
100% no offence, Naxer. Olen veendunud, et oled äärmiselt tore mees, kuid sellegipoolest ilmselgetel põhjustel viimane inimene, kellest eeskuju võtta. Usun, et mõistad ning olen selle kommentaari eest tänulik - panid mind tõsiselt enda tegude üle järele mõtlema.


Teiseks - kõik on kinni mõtlemises. Mängimiseks tuleb lihtsalt valida õige(d) hetk(ed) ning nagu tänane viimane turniir näitas (praegu oma briljantseid käsi üle vaadates, pressib vägisi naeratus näole), siis kui asja ikka tõsiselt ja hingega võtta, saab ikka asja küll. Kogemustepagas aina suureneb ning olen õppinud ka spetsiifiliste olukordade osas nõu ja abi küsima, omandades üha enam mängulisi teadmisi ning tarkusi. Neljakohaline summa turniiril cashida pole viimasel ajal enam kuigi harv juhus.

Homme mängin arvatavasti mõnda suuremat guaranteed turniiri. Kuid kui tuju pole, siis seekord katsun endast võitu saada ning vägisi punnitama mitte hakata!
Järgmise nädala alguses tahaks ennast natuke korralikumalt välja puhata, pokkerist ehk ka vähemalt mõnepäevane paus ning siis (heh, kui kaua ma sarnast juttu juba räägin?) lõpuks värske peaga süveneda põhjalikult SNG-liinitöösse.