Täna oli päris töine päev. Mängisin 100 WSOP Step 1 läbi nagu plaanitud (alustasin küll tegelikult juba eile). Paraku ei saa tulemusega aga kuidagi rahul olla. Kui võrdsustada Step 2 Ticket rahaga - $27 (mis on selle buy-in), siis oleks mu ROI kõigest 13.20%. Muidugi seegi hea - olen oma Step 2 ticketid saanud odavamalt kui neid otse ostes, kuid ootused olid siiski umbes kaks korda kõrgemad.
Natuke statistikat siis:
Mängitud täpselt 100 mängu. Kohad jagunevad järgmiselt:
1st-2nd (Ticket to Step 2) - 27x
3rd (Ticket to Step 1) - 13x
4th ($1.50) - 15x
5th-9th - 45x
Ilmselgelt on täiesti lubamatu, et niivõrd suurel osal (45% !!) mängitud turniiridest, langesin välja enne bubble'ini jõudmist. Just nimelt bubble'is hakkavadki alles oskused ning teadmised suuremal määral rolli mängima ehk usun, et selles faasis, olen võrreldes väga paljude vastastega eelisseisus. Et seda eelist aga kasutada saaks, tuleks nii kaugele jõuda!
Igatahes arenguruumi on veel küllaga ning praeguste tagasihoidlike tulemuste pealt ei tihka veel Step 2 mängima minna.
Tahaksin järgmiseks püstitada endale eesmärgi, et pean kergitama (antud projekti raames) ROI 20%-ni ning alles siis liigun Step 2 mängima, kuid kardan, et raha võib enne otsa saada.
Niisiis on järgmine short-term goal lihtsalt mängida veel 50 Step 1, olles seejuures enne bubble'it tunduvalt tight'im kui seni olen olnud ning lootes ROI% võimalikult palju tõsta.
Tõenäoliselt on üsna pea oodata juba järgmist uuendust.
(PS: Olen andmete sisestamisel kusagil väikese vea teinud. Tegelikult on mul 28 Step 2 ticketit (mitte 27) ning seega ka ROI% minimaalselt kõrgem, kuid see pole oluline ning mind kuigi palju õnnelikumaks ei tee.)
reede, 23. mai 2008
kolmapäev, 21. mai 2008
Projekt: 100 x WSOP Step 1
Otsustasin täna endale lõpuks ka mingi konkreetse short-term eesmärgi võtta. Nimelt kavatsen läbi mängida sada WSOP Step 1 turniiri (kes ei ole kursis, siis siin on asi väga põhjalikult ära seletatud).
Kui need sada on mängitud, siis otsustan, kas mängin veel järgmised sada (küllaltki tõenäoline) või liigun edasi kasutama kogutud Step 2 ticketeid. Sealt juba edasi Step 3 jne.
Projektil on kaks eesmärki:
1) Jääda rahaliselt korralikku plussi.
2) Saada STT kogemusi, kirjutada üles kõik küsitavad käed/käigud ning neid (ka targemate abiga) analüüsida.
Esimese eesmärgi suhtes ma endale väga kõrgeid ootuseid ei püstita. Nimelt tuleb raha võitmiseks ilmtingimata jõuda viimase astmeni (Step 6) ning saavutada vähemalt kuues koht, mille väärtuseks on $500. Samas aga investeerin ma saja Step 1 peale juba $750.
Samas aga üks Step 6 ära võita tähendaks juba tublisti enam kui tuhandeprotsendilist ROI%.
(Step 6 prize pool: 1st - $10,000 W$ + $2,500; 2nd to 3rd - $1,500; 4th to 5th - $1,000; 6th - $500)
Esimesed 20 mängu on praeguseks juba mängitud - läks nii kiiresti, et ei pannud tähelegi. Paraku olen aga endiselt vanematel külas ning pean mängimiseks kasutama oma sülearvutit, millel multi-tablemine on küllaltki ebamugav ning küsitavate käte salvestamine käib üsnagi üle jõu.
Kuna aga selgus kurb tõsiasi, et olukordi, kus ma pole oma käigus kaugeltki kindel, esineb päris märkimisväärse sagedusega ning pärast 20 esimest mängu, on tulemus vaid napilt break-even, otsustasin tänaseks mängu katki jätta ning jätkata homme, kui lähen tagasi koju. Küll aga kavatsen veel täna, kohe pärast antud sissekande postitamist, süveneda STT-teooriasse, mida laptop võimaldab suurepäraselt.
Üldiselt on mängukvaliteet päris normaalne. Olen teinud küll üsna lubamatult palju vigu, kuid need on pigem tingitud oskamatusest (mida annab väga lihtsa vaevaga parandada - kõigest analüüsi ja küsi nõu!), kui puudulikust enesevalitsemisest vms.
NB: Kui kõnealuse projekti raames peaks õnnestuma saavutada WSOP Step 6-l esikoht, luban, et annetan $500 heategevuseks (vt. eelmist sissekannet)!
Kui need sada on mängitud, siis otsustan, kas mängin veel järgmised sada (küllaltki tõenäoline) või liigun edasi kasutama kogutud Step 2 ticketeid. Sealt juba edasi Step 3 jne.
Projektil on kaks eesmärki:
1) Jääda rahaliselt korralikku plussi.
2) Saada STT kogemusi, kirjutada üles kõik küsitavad käed/käigud ning neid (ka targemate abiga) analüüsida.
Esimese eesmärgi suhtes ma endale väga kõrgeid ootuseid ei püstita. Nimelt tuleb raha võitmiseks ilmtingimata jõuda viimase astmeni (Step 6) ning saavutada vähemalt kuues koht, mille väärtuseks on $500. Samas aga investeerin ma saja Step 1 peale juba $750.
Samas aga üks Step 6 ära võita tähendaks juba tublisti enam kui tuhandeprotsendilist ROI%.
(Step 6 prize pool: 1st - $10,000 W$ + $2,500; 2nd to 3rd - $1,500; 4th to 5th - $1,000; 6th - $500)
Esimesed 20 mängu on praeguseks juba mängitud - läks nii kiiresti, et ei pannud tähelegi. Paraku olen aga endiselt vanematel külas ning pean mängimiseks kasutama oma sülearvutit, millel multi-tablemine on küllaltki ebamugav ning küsitavate käte salvestamine käib üsnagi üle jõu.
Kuna aga selgus kurb tõsiasi, et olukordi, kus ma pole oma käigus kaugeltki kindel, esineb päris märkimisväärse sagedusega ning pärast 20 esimest mängu, on tulemus vaid napilt break-even, otsustasin tänaseks mängu katki jätta ning jätkata homme, kui lähen tagasi koju. Küll aga kavatsen veel täna, kohe pärast antud sissekande postitamist, süveneda STT-teooriasse, mida laptop võimaldab suurepäraselt.
Üldiselt on mängukvaliteet päris normaalne. Olen teinud küll üsna lubamatult palju vigu, kuid need on pigem tingitud oskamatusest (mida annab väga lihtsa vaevaga parandada - kõigest analüüsi ja küsi nõu!), kui puudulikust enesevalitsemisest vms.
NB: Kui kõnealuse projekti raames peaks õnnestuma saavutada WSOP Step 6-l esikoht, luban, et annetan $500 heategevuseks (vt. eelmist sissekannet)!
Rahulik
Kui te mu eelmist sissekannet lugesite, siis mõistate, miks ma eile suure kaarega online pokkerist eemale hoidsin. Selle asemel veetsin õhtu hoopis ühe toreda tüdrukuga ning plaanisin minna järgmisel õhtul (ehk täna) Riia Olympicusse live turniiri mängima (No Limit Texas Hold'Em - Terminator, 144 EUR).
Paraku ei suutnud ma omale reisikaaslast leida - jäi mulje, et mu sõbrad vedasid kasti viina peale kihta, et kes suudab debiilsema vabanduse mittetulekuks välja mõelda. Oleks võinud ka Naxeriga minna, kuid see oleks eeldanud kõigepealt sõitu Tartust Tallinna ning siis sealt koos Riiga, kust tema veel plaanis järgmisel päeval edasi minna Leedu kasiinosse, kuhu minul pole vähimatki asja. Ehk siis logistiliselt äärmiselt egamugav variant. Nii jäigi see plaan katki - veetsin päeva esimese poole hoopis eelpool mainitud neiuga (ei, mitte Naxer) ning pärast otsustasin vanemaid rõõmustada ja neile külla minna.
Vanemate juures ootas mind ees aga otsast otsani täis külmkapp (ema pidas paar päeva tagasi juubelit), mis tõi ilmselgelt surma. Poissmehena olen harjunud äärmiselt ebakorrapärase ning sageli ka üsna harva ja vähese söömisega. Külmkapist kahmasin kohe ühe poti šašlõkki ning karbi liha, mis umbes kümne minuti pärast olid juba kuumade süte peal.
Paarikümne minuti pärast aga juba ägisesin diivanil. Edasine päev mööduski umbes nii, et vahtisin telekat ning kui tundus, et on maos midagi vähegi ära seeditud ning ruumi tekkinud, ajasin kohe jälle hunniku head-paremat näost sisse.
22:00 algas Eurovisiooni 1. poolfinaal, mis minu suureks hämmastuseks osutus veelgi magedamaks kui ootasin. Oleks tahtnud poole pealt ära magama minna, kuid hetke "tervislik seisukord" selle idee põhimõtteliselt välistas. Nii ma siis otsustasingi, et mõistlik oleks veel üks karp šokolaadi alla kugistada. Mõeldud, tehtud.
Nojah. Ägisesin, taustaks käis see pedede pillerkaar ning avasin läpakas lõbustuseks kaks Omaha Hi/Lo sendilauda. Tegin seal oma mõned dollarid üsna mitmekordseks ning, kui sellest mängust tüdinenud olin, oli kontol juba piisav summa, et teha üks $57.50 heads-up, mille tulemuseks oli taaskord double-up.
Kuna see ei olnud hetk ega koht, kus mõelda mingist bankroll managemendist, vaid lihtsalt lõbu pärast vaadata, kui kaugele võib paari dollariga jõuda, siis paraku jõudsin loomulikult omadega ka nulli, kuid enne jõudsin veel mängida ka $35,000 Guranteed ($5.50+R) ning $20,000 Guaranted ($11) turniire, kus paraku kuhugi ei jõudnud.
Asja iva on aga see, et tänase väikese sessiooni mõte oligi suures osas enese proovilepanek. Saingi väga odava raha eest teada, et päris tippvorm veel taastunud pole - shovesin mõned korrad üsna vales kohas ning kippusin ka liiga palju callima, kuid samas polnud mingist tildist haisugi ning üldiselt suutsin mängida küllaltki distsiplineeritult. Re-buy turniiril tegin vaid ühe re-buy ning add-oni ning mõlemat turniiri sain mitu tundi mängida.
Järgnevatel päevadel võtan kindlasti veel asja väga rahulikult, mängides väga vähe või üldse mitte. Samas aga süvenen nüüd lõpuks kindlasti nendesse Jennifeari asjadesse. Tegin seda natuke juba ka täna.
Homme-ülehomme peaks jõudma ka see Party Pokeri cash-out, mille eest regan ennast esimese asjana sellele turniirile PokerStarsis, millest ka ranka oma blogis kirjutas - WSOP: $370 Main Event Qualifier [200 pkgs guaranteed]. Tundub tõesti kuldne. Samuti kavatsen teha oma (vist elu esimese!?) panuse heategevusse; kutsun ka ranka eeskujul teisigi üles tegema sama ning siinkohal siis väike juhend, laenatud eelpool mainitud ajaveebist (jutt käib PokerStarsist):
Paraku ei suutnud ma omale reisikaaslast leida - jäi mulje, et mu sõbrad vedasid kasti viina peale kihta, et kes suudab debiilsema vabanduse mittetulekuks välja mõelda. Oleks võinud ka Naxeriga minna, kuid see oleks eeldanud kõigepealt sõitu Tartust Tallinna ning siis sealt koos Riiga, kust tema veel plaanis järgmisel päeval edasi minna Leedu kasiinosse, kuhu minul pole vähimatki asja. Ehk siis logistiliselt äärmiselt egamugav variant. Nii jäigi see plaan katki - veetsin päeva esimese poole hoopis eelpool mainitud neiuga (ei, mitte Naxer) ning pärast otsustasin vanemaid rõõmustada ja neile külla minna.
Vanemate juures ootas mind ees aga otsast otsani täis külmkapp (ema pidas paar päeva tagasi juubelit), mis tõi ilmselgelt surma. Poissmehena olen harjunud äärmiselt ebakorrapärase ning sageli ka üsna harva ja vähese söömisega. Külmkapist kahmasin kohe ühe poti šašlõkki ning karbi liha, mis umbes kümne minuti pärast olid juba kuumade süte peal.
Paarikümne minuti pärast aga juba ägisesin diivanil. Edasine päev mööduski umbes nii, et vahtisin telekat ning kui tundus, et on maos midagi vähegi ära seeditud ning ruumi tekkinud, ajasin kohe jälle hunniku head-paremat näost sisse.
22:00 algas Eurovisiooni 1. poolfinaal, mis minu suureks hämmastuseks osutus veelgi magedamaks kui ootasin. Oleks tahtnud poole pealt ära magama minna, kuid hetke "tervislik seisukord" selle idee põhimõtteliselt välistas. Nii ma siis otsustasingi, et mõistlik oleks veel üks karp šokolaadi alla kugistada. Mõeldud, tehtud.
Nojah. Ägisesin, taustaks käis see pedede pillerkaar ning avasin läpakas lõbustuseks kaks Omaha Hi/Lo sendilauda. Tegin seal oma mõned dollarid üsna mitmekordseks ning, kui sellest mängust tüdinenud olin, oli kontol juba piisav summa, et teha üks $57.50 heads-up, mille tulemuseks oli taaskord double-up.
Kuna see ei olnud hetk ega koht, kus mõelda mingist bankroll managemendist, vaid lihtsalt lõbu pärast vaadata, kui kaugele võib paari dollariga jõuda, siis paraku jõudsin loomulikult omadega ka nulli, kuid enne jõudsin veel mängida ka $35,000 Guranteed ($5.50+R) ning $20,000 Guaranted ($11) turniire, kus paraku kuhugi ei jõudnud.
Asja iva on aga see, et tänase väikese sessiooni mõte oligi suures osas enese proovilepanek. Saingi väga odava raha eest teada, et päris tippvorm veel taastunud pole - shovesin mõned korrad üsna vales kohas ning kippusin ka liiga palju callima, kuid samas polnud mingist tildist haisugi ning üldiselt suutsin mängida küllaltki distsiplineeritult. Re-buy turniiril tegin vaid ühe re-buy ning add-oni ning mõlemat turniiri sain mitu tundi mängida.
Järgnevatel päevadel võtan kindlasti veel asja väga rahulikult, mängides väga vähe või üldse mitte. Samas aga süvenen nüüd lõpuks kindlasti nendesse Jennifeari asjadesse. Tegin seda natuke juba ka täna.
Homme-ülehomme peaks jõudma ka see Party Pokeri cash-out, mille eest regan ennast esimese asjana sellele turniirile PokerStarsis, millest ka ranka oma blogis kirjutas - WSOP: $370 Main Event Qualifier [200 pkgs guaranteed]. Tundub tõesti kuldne. Samuti kavatsen teha oma (vist elu esimese!?) panuse heategevusse; kutsun ka ranka eeskujul teisigi üles tegema sama ning siinkohal siis väike juhend, laenatud eelpool mainitud ajaveebist (jutt käib PokerStarsist):
Keda huvitab siis annetuskastid leiate turniiride alt (Tourney->Special) ja seal on punasega China Quake Relief Fund - X$ Donation [not a tourney]. Kokku on 6 erinevat annetuskasti erinevate buy-inidega - 1$, 5$, 10$, 20$, 50$ ja 100$. See tähendab, et siis see buy-in läheb annetuseks ja turniiri ise kunagi ei toimu.
esmaspäev, 19. mai 2008
1:0
Mina 1 : 0 PokerStarsi bankroll
Jee - mina võitsin! Ise ka ei usu kui kõva mees ma olen - ~$1500'st vabanemine ei valmistanud vähimatki probleemi!
Algul tegutsesin plaanipäraselt. Regasin end korraga algavatele Sunday Warm-Upile ($500k Guaranteed) PokerStarsis ning Sunday $300k Guaranteed turniirile Party Pokeris - mõlemad $215 buy-iniga, mis on küll minu bankrolli jaoks liiga kallid, kuid midagi väga hullu ka pole. Kõrvale võtsin veel ka mõned väiksemad turniirid.
Lühidalt öeldes ei cashinud ma mitte ühelgi turniiril. Kui Sunday Warm-Upil olid umbes pooled mängijad alles, shovesin positsioonist laua ilmselge suckeri vastu AJs, mis insta-calliti maha KJo poolt. Tõenäoliselt on mainimatagi selge, et boardil minule midagi pakkuda polnud ning river minu suureks rõõmuks K.
$300k Guaranteed turniiril jõudsin natukene kaugemale. Olin mõnda aega isegi päris kõva mees, kuna sain küllaltki alguses double-upi ning võitsin lisaks veel mõned väiksemad potid. Blindid aga tõusid jõudsalt ning stack aina kuivas ja kuivas, kuni hittisin ca 8xBB stackiga BB-lt floppi top pairi. Shovesin ning sain calli mingi täiesti müstilise käe poolt. Manasin juba näole naeratuse, et double-up, kuid ilmselgelt kostitas vastane mind runner-runner mastiga. Mis seal ikka - 392. koht (200 rahalist kohta). Väga ei kurvastanud. Mõtlesin hoopis, et saabki üle pika aja ehk mõistlikul ajal magama.
Miks mu ees aga korraga avanesid $230 Heads-up, $215 Sunday Second Chance, $225 NL Hold'em [turbo - 18 player] jms, kus minu mõistus 'fold' nuppu enam ei aktsepteerinud - seda tuleks vist küsida mõnest vastavast meditsiiniasutusest.
Igatahes tuleb tunnistada, et minu eelmist sissekannet kommenteerinud Imric ütles õigesti - asi on p...s.
See, et ma nüüd vähemalt mõneks päevaks pausi teen, on selge. Mis saab aga edasi, seda ei kujuta ma ette.
Miks just nüüd on katus mitu päeva järjest kapitaalselt ära sõitma hakanud?? Nüüd, kui olen viimaks tuhandete dollarite kaupa võitma hakanud (õnneks ka päris mitmeid tuhandeid jõudnud välja võtta) ning mäng hakkab üha enam üheks terviklikuks ja selgeks pildiks välja kujunema - iga käik on läbi mõeldud ning täidab mingit konkreetset eesmärki. Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna, kuid ma pole end lihtsalt kunagi mängides kindlamalt tundnud. Tunnen ja näen, et suudan konkurentsi pakkuda ka tuntuimatele online turniirimängijatele.
Kuid kui see -click- peas ära käib, on kõik lihtsalt kadunud. Igas mõttes.
Ilma pokkerita ning kuskil 8-17 tööd rügades ja parimal juhul (minu kvalifikatsiooniga) 15-20k kuus teenida - see pole elu. Ma ausalt öeldes isegi ei tuleks vist ots otsaga kokku.
---
Vähemalt kassike toob oma tublidusega natuke Madriidi päikest minugi päeva. Nimelt on ta viimase informatsiooni kohaselt hetkel Madriidi Unibet Open (live) turniiril ainsa naise ning ainsa eestlasena viimase seitsme allesoleva mängija seas. €17 800 on seega juba kindlustatud ning alles on ka kõik šansid tuua koju peavõit €115 800 + karika näol.
Kuna tegemist on turniiri Final Day'ga, siis enne võitja selgitamist mäng ei katke. Mina hoian igatahes kassikesele tõsiselt pöialt ning katsun ka reaalajas kaasa elada nii kaua, kuni uni lõplikult maha murrab.
Heh, paralleelselt selle blogisissekande kirjutamisega mängitud PokerStarsi $1 Million Turbo Takedowni satellite õnnestus võita. Eks siis selle 25. mail võidetud $100,000 eest palkan endale korraliku psühhiaatri ning võtan üldiselt aja maha ja mõtlen elu üle järele.
Jee - mina võitsin! Ise ka ei usu kui kõva mees ma olen - ~$1500'st vabanemine ei valmistanud vähimatki probleemi!
Algul tegutsesin plaanipäraselt. Regasin end korraga algavatele Sunday Warm-Upile ($500k Guaranteed) PokerStarsis ning Sunday $300k Guaranteed turniirile Party Pokeris - mõlemad $215 buy-iniga, mis on küll minu bankrolli jaoks liiga kallid, kuid midagi väga hullu ka pole. Kõrvale võtsin veel ka mõned väiksemad turniirid.
Lühidalt öeldes ei cashinud ma mitte ühelgi turniiril. Kui Sunday Warm-Upil olid umbes pooled mängijad alles, shovesin positsioonist laua ilmselge suckeri vastu AJs, mis insta-calliti maha KJo poolt. Tõenäoliselt on mainimatagi selge, et boardil minule midagi pakkuda polnud ning river minu suureks rõõmuks K.
$300k Guaranteed turniiril jõudsin natukene kaugemale. Olin mõnda aega isegi päris kõva mees, kuna sain küllaltki alguses double-upi ning võitsin lisaks veel mõned väiksemad potid. Blindid aga tõusid jõudsalt ning stack aina kuivas ja kuivas, kuni hittisin ca 8xBB stackiga BB-lt floppi top pairi. Shovesin ning sain calli mingi täiesti müstilise käe poolt. Manasin juba näole naeratuse, et double-up, kuid ilmselgelt kostitas vastane mind runner-runner mastiga. Mis seal ikka - 392. koht (200 rahalist kohta). Väga ei kurvastanud. Mõtlesin hoopis, et saabki üle pika aja ehk mõistlikul ajal magama.
Miks mu ees aga korraga avanesid $230 Heads-up, $215 Sunday Second Chance, $225 NL Hold'em [turbo - 18 player] jms, kus minu mõistus 'fold' nuppu enam ei aktsepteerinud - seda tuleks vist küsida mõnest vastavast meditsiiniasutusest.
Igatahes tuleb tunnistada, et minu eelmist sissekannet kommenteerinud Imric ütles õigesti - asi on p...s.
See, et ma nüüd vähemalt mõneks päevaks pausi teen, on selge. Mis saab aga edasi, seda ei kujuta ma ette.
Miks just nüüd on katus mitu päeva järjest kapitaalselt ära sõitma hakanud?? Nüüd, kui olen viimaks tuhandete dollarite kaupa võitma hakanud (õnneks ka päris mitmeid tuhandeid jõudnud välja võtta) ning mäng hakkab üha enam üheks terviklikuks ja selgeks pildiks välja kujunema - iga käik on läbi mõeldud ning täidab mingit konkreetset eesmärki. Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna, kuid ma pole end lihtsalt kunagi mängides kindlamalt tundnud. Tunnen ja näen, et suudan konkurentsi pakkuda ka tuntuimatele online turniirimängijatele.
Kuid kui see -click- peas ära käib, on kõik lihtsalt kadunud. Igas mõttes.
Ilma pokkerita ning kuskil 8-17 tööd rügades ja parimal juhul (minu kvalifikatsiooniga) 15-20k kuus teenida - see pole elu. Ma ausalt öeldes isegi ei tuleks vist ots otsaga kokku.
---
Vähemalt kassike toob oma tublidusega natuke Madriidi päikest minugi päeva. Nimelt on ta viimase informatsiooni kohaselt hetkel Madriidi Unibet Open (live) turniiril ainsa naise ning ainsa eestlasena viimase seitsme allesoleva mängija seas. €17 800 on seega juba kindlustatud ning alles on ka kõik šansid tuua koju peavõit €115 800 + karika näol.
Kuna tegemist on turniiri Final Day'ga, siis enne võitja selgitamist mäng ei katke. Mina hoian igatahes kassikesele tõsiselt pöialt ning katsun ka reaalajas kaasa elada nii kaua, kuni uni lõplikult maha murrab.
Heh, paralleelselt selle blogisissekande kirjutamisega mängitud PokerStarsi $1 Million Turbo Takedowni satellite õnnestus võita. Eks siis selle 25. mail võidetud $100,000 eest palkan endale korraliku psühhiaatri ning võtan üldiselt aja maha ja mõtlen elu üle järele.
pühapäev, 18. mai 2008
Täna õppisin palju
Rääkimata sellest, et unevõlg on niigi täiesti jõhker, oli mul "täna" (korrektsuse mõttes tasub ära märkida, et tegelikkuses on kuupäev juba peaaegu üheksa tundi tagasi vahetunud) vaja jälle vara tõusta ning ARK-is hunnik pabereid korda ajada.
Nii ma siis jõudsin jälle surmväsinuna koju ning plaanisin kohe magama minna, et siis mõne tunni pärast värskemana lõpuks oma SNG projekti süveneda. Enne voodisse minekut potsatasin loomulikult korraks arvuti ette maha. Kuna oli ilmselge, et taolises olekus ei tuleks pokkerist absoluutselt mitte midagi välja, siis tõusin juba hetkeks püsti, et oma lõunauinakule minna, kuid siis kergitas pead saatan minu paremal õlal, sosistades: "Blackjack oli ju nii kuldne! Noh, väike double-up ja küll siis tuleb veel eriti hea uni". Ei möödunud kuigi kaua, kuni olin $1000 võrra vaesem. Ilmselgelt rahaboss, eks ole.
Sellega aga asi ei piirdunud. Pärast kosutavat uinakut, tuli jälle sõber külla ning tõttöelda mul erilist pokkeriisu polnud. Aga kuna selline plaan oli juba tehtud, siis regasin end PokerStarsis neljale ning Pacific Pokeris kahele turniirile, mis paarikümne minutiliste vahedega algasid ning hakkasin mängima. No absoluutselt ei olnud tuju mängida. Lisaks sellele kummitas kuskil ajusopis veel ka see varasem $1000 maha gamble'imine. Starsis aina hävisin, regasin järjest uutele turniiridele (kõikvõimalikud freezeout'id, re-buy'd.. hold 'em, omaha h/l.. kusjuures viimast ei oska ma põhimõtteliselt mängidagi) ning re-buy omadel võtsin ikka 10+ re-buyd. Mõnel turniiril jõudsin isegi küllaltki bubble'i lähedale, kuid eesmärk ei olnud päris kindlasti 1.5x buy-in, vaid kõrged kohad ning suured auhinnad. Samas tegin ma vaieldamatult täiesti kohutavat mängu ning piltlikult öeldes ei jõudnud ära oodata, kuni Starsi kontol olev $500 otsa saab.
Lõpuks olin suutnud oma "eesmärgi" ka täita (regades tõesti kõikvõimalikele idiootsustele, mida ma üldjuhul kunagi ei mängiks) ning selleks hetkeks olin veel mängus keskööl alanud $25,000 Guaranteed turniiril (buy-in $50+$5). Järel oli kuskil 500 mängijat alustanud 926-st ning mina pendeldasin oma täiesti kohutava mänguga 1.-30. kohtade vahel. Mida vähem osalejaid järele jäi, seda tõsisemalt hakkasin asja võtma. Olles jõudnud auhinnalisele kohale, 144 mängija hulka (118th to 144th - $78.71), olin parasjagu 20. positsioonil. Endiselt tegin vahel ikka vägagi küsitavaid käike. Ühel hetkel avastasin, et järel on veel kõigest 50 osalejat ning mina olen endiselt 20. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et mul on täiesti reaalne võimalus lahkuda sellest mängust $8,449.75 võrra rikkamana (esikoha auhind). No minu edasist mängu võiks põhimõtteliselt pokkeriõpiku kirjutamisel kasutada. Usun, et ei teinud enam praktiliselt ühtegi viga - ausalt.
Kui average stack oli juba üle 100,000 (minul natuke üle 80,000), sattusin aga all-in QQ vs KK, mille ka kaotasin. Sel hetkel oli mängijaid alles 30 ringis. Board mulle mingit tuge ei pakkunud ning käsi oligi kaotatud. Järele jäi mul 3760 chippi, blindid 2000/4000, ante 400.
Lühidalt öeldes, jõudsin ma igatahes average stackiga final table'isse (olles 5 out of 9). Kui kedagi huvitab, võin need hand history'd kuhugi üles panna, kuidas ma täielikust katastroofist üles kosusin.
Minu perfektne mäng oli aga finaallauda jõudmisega ka lõppenud (tegelikult oli juba siis mõni käik natuke küsitav, kui järel oli 13-14 mängijat). Mind pandi istuma kõige jubedamale kohale. Paremal käel istus äärmiselt ülekaalukas chipleader ning vasakul käel olid järjest kaks mõne BB suuruse stackiga mängijat. 9. ning 7. koha vahe oli umbes $850 ($650 vs $1500), kuid paraku teadis seda ilmselgelt ka chipleader, kes oskas seda täiuslikult ära kasutada. Ühesõnaga olid minu käed põhimõtteliselt seotud - kui suuremad stackid olid foldinud, oli see mees 100% (any-two) all-in. Need kaks shortstackerit püsisid ka kohutavalt kaua elus ning nii ma järjest kaotasingi oma blinde, ilma et saanuks end kuidagi kaitsta.
Igatahes vahepeal üks täielik (ft alguses 2. koht) debiilik langes välja, kelle puhul oli võimatu uskuda, et ta iseseisvalt nii kaugele oli jõudnud ning lõpuks ka need kaks short stacki. Selleks hetkeks olime ühe teise mängijaga mõlemad ~2.5BB peal. Paraku sai tema triple-upi ning nii pidin mina leppima 6. koha ning $1967.75. Ei saa kurta, kuid märksa suuremad rahad olid lihtsalt niivõrd käeulatuses.
Lõpetuseks tulen aga sissekande pealkirja juurde tagasi.
Esiteks tegi tänane päev mulle ikka päris konkreetselt selgeks, et Blackjack on idiootsus ning seda mitmel moel:
1) Päeval üle elatud rahaline kaotus
2) Naxeri kommentaar minu eelmisele postitusele: "Nu see ju täitsa tuttav jutt juba. Nagu oleksin ise kirjutanud jäi algul mulje peaaegu:)".
100% no offence, Naxer. Olen veendunud, et oled äärmiselt tore mees, kuid sellegipoolest ilmselgetel põhjustel viimane inimene, kellest eeskuju võtta. Usun, et mõistad ning olen selle kommentaari eest tänulik - panid mind tõsiselt enda tegude üle järele mõtlema.
Teiseks - kõik on kinni mõtlemises. Mängimiseks tuleb lihtsalt valida õige(d) hetk(ed) ning nagu tänane viimane turniir näitas (praegu oma briljantseid käsi üle vaadates, pressib vägisi naeratus näole), siis kui asja ikka tõsiselt ja hingega võtta, saab ikka asja küll. Kogemustepagas aina suureneb ning olen õppinud ka spetsiifiliste olukordade osas nõu ja abi küsima, omandades üha enam mängulisi teadmisi ning tarkusi. Neljakohaline summa turniiril cashida pole viimasel ajal enam kuigi harv juhus.
Homme mängin arvatavasti mõnda suuremat guaranteed turniiri. Kuid kui tuju pole, siis seekord katsun endast võitu saada ning vägisi punnitama mitte hakata!
Järgmise nädala alguses tahaks ennast natuke korralikumalt välja puhata, pokkerist ehk ka vähemalt mõnepäevane paus ning siis (heh, kui kaua ma sarnast juttu juba räägin?) lõpuks värske peaga süveneda põhjalikult SNG-liinitöösse.
Nii ma siis jõudsin jälle surmväsinuna koju ning plaanisin kohe magama minna, et siis mõne tunni pärast värskemana lõpuks oma SNG projekti süveneda. Enne voodisse minekut potsatasin loomulikult korraks arvuti ette maha. Kuna oli ilmselge, et taolises olekus ei tuleks pokkerist absoluutselt mitte midagi välja, siis tõusin juba hetkeks püsti, et oma lõunauinakule minna, kuid siis kergitas pead saatan minu paremal õlal, sosistades: "Blackjack oli ju nii kuldne! Noh, väike double-up ja küll siis tuleb veel eriti hea uni". Ei möödunud kuigi kaua, kuni olin $1000 võrra vaesem. Ilmselgelt rahaboss, eks ole.
Sellega aga asi ei piirdunud. Pärast kosutavat uinakut, tuli jälle sõber külla ning tõttöelda mul erilist pokkeriisu polnud. Aga kuna selline plaan oli juba tehtud, siis regasin end PokerStarsis neljale ning Pacific Pokeris kahele turniirile, mis paarikümne minutiliste vahedega algasid ning hakkasin mängima. No absoluutselt ei olnud tuju mängida. Lisaks sellele kummitas kuskil ajusopis veel ka see varasem $1000 maha gamble'imine. Starsis aina hävisin, regasin järjest uutele turniiridele (kõikvõimalikud freezeout'id, re-buy'd.. hold 'em, omaha h/l.. kusjuures viimast ei oska ma põhimõtteliselt mängidagi) ning re-buy omadel võtsin ikka 10+ re-buyd. Mõnel turniiril jõudsin isegi küllaltki bubble'i lähedale, kuid eesmärk ei olnud päris kindlasti 1.5x buy-in, vaid kõrged kohad ning suured auhinnad. Samas tegin ma vaieldamatult täiesti kohutavat mängu ning piltlikult öeldes ei jõudnud ära oodata, kuni Starsi kontol olev $500 otsa saab.
Lõpuks olin suutnud oma "eesmärgi" ka täita (regades tõesti kõikvõimalikele idiootsustele, mida ma üldjuhul kunagi ei mängiks) ning selleks hetkeks olin veel mängus keskööl alanud $25,000 Guaranteed turniiril (buy-in $50+$5). Järel oli kuskil 500 mängijat alustanud 926-st ning mina pendeldasin oma täiesti kohutava mänguga 1.-30. kohtade vahel. Mida vähem osalejaid järele jäi, seda tõsisemalt hakkasin asja võtma. Olles jõudnud auhinnalisele kohale, 144 mängija hulka (118th to 144th - $78.71), olin parasjagu 20. positsioonil. Endiselt tegin vahel ikka vägagi küsitavaid käike. Ühel hetkel avastasin, et järel on veel kõigest 50 osalejat ning mina olen endiselt 20. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et mul on täiesti reaalne võimalus lahkuda sellest mängust $8,449.75 võrra rikkamana (esikoha auhind). No minu edasist mängu võiks põhimõtteliselt pokkeriõpiku kirjutamisel kasutada. Usun, et ei teinud enam praktiliselt ühtegi viga - ausalt.
Kui average stack oli juba üle 100,000 (minul natuke üle 80,000), sattusin aga all-in QQ vs KK, mille ka kaotasin. Sel hetkel oli mängijaid alles 30 ringis. Board mulle mingit tuge ei pakkunud ning käsi oligi kaotatud. Järele jäi mul 3760 chippi, blindid 2000/4000, ante 400.
Lühidalt öeldes, jõudsin ma igatahes average stackiga final table'isse (olles 5 out of 9). Kui kedagi huvitab, võin need hand history'd kuhugi üles panna, kuidas ma täielikust katastroofist üles kosusin.
Minu perfektne mäng oli aga finaallauda jõudmisega ka lõppenud (tegelikult oli juba siis mõni käik natuke küsitav, kui järel oli 13-14 mängijat). Mind pandi istuma kõige jubedamale kohale. Paremal käel istus äärmiselt ülekaalukas chipleader ning vasakul käel olid järjest kaks mõne BB suuruse stackiga mängijat. 9. ning 7. koha vahe oli umbes $850 ($650 vs $1500), kuid paraku teadis seda ilmselgelt ka chipleader, kes oskas seda täiuslikult ära kasutada. Ühesõnaga olid minu käed põhimõtteliselt seotud - kui suuremad stackid olid foldinud, oli see mees 100% (any-two) all-in. Need kaks shortstackerit püsisid ka kohutavalt kaua elus ning nii ma järjest kaotasingi oma blinde, ilma et saanuks end kuidagi kaitsta.
Igatahes vahepeal üks täielik (ft alguses 2. koht) debiilik langes välja, kelle puhul oli võimatu uskuda, et ta iseseisvalt nii kaugele oli jõudnud ning lõpuks ka need kaks short stacki. Selleks hetkeks olime ühe teise mängijaga mõlemad ~2.5BB peal. Paraku sai tema triple-upi ning nii pidin mina leppima 6. koha ning $1967.75. Ei saa kurta, kuid märksa suuremad rahad olid lihtsalt niivõrd käeulatuses.
Lõpetuseks tulen aga sissekande pealkirja juurde tagasi.
Esiteks tegi tänane päev mulle ikka päris konkreetselt selgeks, et Blackjack on idiootsus ning seda mitmel moel:
1) Päeval üle elatud rahaline kaotus
2) Naxeri kommentaar minu eelmisele postitusele: "Nu see ju täitsa tuttav jutt juba. Nagu oleksin ise kirjutanud jäi algul mulje peaaegu:)".
100% no offence, Naxer. Olen veendunud, et oled äärmiselt tore mees, kuid sellegipoolest ilmselgetel põhjustel viimane inimene, kellest eeskuju võtta. Usun, et mõistad ning olen selle kommentaari eest tänulik - panid mind tõsiselt enda tegude üle järele mõtlema.
Teiseks - kõik on kinni mõtlemises. Mängimiseks tuleb lihtsalt valida õige(d) hetk(ed) ning nagu tänane viimane turniir näitas (praegu oma briljantseid käsi üle vaadates, pressib vägisi naeratus näole), siis kui asja ikka tõsiselt ja hingega võtta, saab ikka asja küll. Kogemustepagas aina suureneb ning olen õppinud ka spetsiifiliste olukordade osas nõu ja abi küsima, omandades üha enam mängulisi teadmisi ning tarkusi. Neljakohaline summa turniiril cashida pole viimasel ajal enam kuigi harv juhus.
Homme mängin arvatavasti mõnda suuremat guaranteed turniiri. Kuid kui tuju pole, siis seekord katsun endast võitu saada ning vägisi punnitama mitte hakata!
Järgmise nädala alguses tahaks ennast natuke korralikumalt välja puhata, pokkerist ehk ka vähemalt mõnepäevane paus ning siis (heh, kui kaua ma sarnast juttu juba räägin?) lõpuks värske peaga süveneda põhjalikult SNG-liinitöösse.
laupäev, 17. mai 2008
Distsipliin, my ass
Nonii. Kuna (eelkõige endale) sai lubatud, et olen siin blogis 100% aus, tuleb tänased patud üles tunnistada.
Päeval uurisin ja puurisin natuke seda SNG teemat ning tegin ka viis esimest mängu - praegune ROI siis 82,97%. Kui tuhat korda nii palju mänge veel mängida ning ROI oleks 1/4 praegusest, võiks endaga juba enam kui rahul olla.
Pärast seda tulid aga muud tähtsad toimetused vahele ning mängud jäid selleks korraks katki. "Küll ma õhtul jätkan", mõtlesin. Right.
Kuskil 21 paiku tuli siis sõber külla, mis tundus kohe jubehea põhjus mitte süveneda sellesse, millesse peaks. Igatahes regasin end Party Pokeris kolmele Friday Night Party turniirile (Buy-inid $11, $55 ning $215). Kõige odavamal langesin esimeste käte jooksul mingi flipi läbi, keskmisel olin mõnda aega liidrite seas ning ei mäletagi, kuidas lõpuks hävisin. See oli üsna hullumeelse struktuuriga turniir, 5-minutiliste blindidega, kus 35 minutiga oli üle poolte mängijatest kadunud.
$215 turniiril aga sain küllaltki algusepoole esimeste sekka ning püsisin seal umbes tunni, kuni hakkasin vaikselt kuivama - lihtsalt mitte ühtegi mängitavat kaarti ei tulnud. Väga alla average stacki siiski ei langenud ning kohe pärast seda, kui olin rahakohale jõudnud (31. - 40. = $298), tegi luckbox tänuväärset tööd ning sain double-upi. Sellele järgnes veel paar õnnestunud steali ja olin juba üle average stacki.
Selle hetkeni, võin kätt südamele pannes öelda, olin teinud aga ka TOP-3 elu distsiplineeritumat mängu, vältides coin-flippe ning säilitades terve mängu jooksul kainet mõistust, kordagi vihastamata ega tiltamata.
Järgmise 40 minuti jooksul oli mul aga au osaleda tervelt kolmes potis ning ka seda ebaõnnestunud steali läbi. Kuna sõber oli ka äsja koju läinud ning ma pole harjunud vaid ühes lauas korraga mängima, hakkas närv vaikselt üles ütlema. Nii juhtuski väga küsitav all-in minu poolt AQs'ga, mis pidi ka vastase AK'le alla vanduma. Tulemuseks 27. koht ($387.40), millega minu mõistus aga kohe vähimalgi määral leppida ei suutnud.
Korraga enam minu aju sellist mõistet nagu distsipliin ei tunnistanud. Võidetud raha läks otsejoones Blackjacki lauda ning mõneks minutiks teda jätkus. Justkui autopiloodil järgnes sellele $1000 deposiit, mis jõudis välgu kiirusel juba hetk tagasi tuttavaks saanud lauda.
See oli kole. Silmad jõllitasid arvutiekraani, näos ei liikunud ükski lihas. Ühel väga õigel hetkel käis peas aga -click- ning monitorile ilmus teade: "Cash out Successful".
Seekord siis $3,147.58 USD.
Kui ma siia veelkord millestki sarnasest peaks kirjutama, otsige mind üles ning andke jalaga üks korralik tou.
Päeval uurisin ja puurisin natuke seda SNG teemat ning tegin ka viis esimest mängu - praegune ROI siis 82,97%. Kui tuhat korda nii palju mänge veel mängida ning ROI oleks 1/4 praegusest, võiks endaga juba enam kui rahul olla.
Pärast seda tulid aga muud tähtsad toimetused vahele ning mängud jäid selleks korraks katki. "Küll ma õhtul jätkan", mõtlesin. Right.
Kuskil 21 paiku tuli siis sõber külla, mis tundus kohe jubehea põhjus mitte süveneda sellesse, millesse peaks. Igatahes regasin end Party Pokeris kolmele Friday Night Party turniirile (Buy-inid $11, $55 ning $215). Kõige odavamal langesin esimeste käte jooksul mingi flipi läbi, keskmisel olin mõnda aega liidrite seas ning ei mäletagi, kuidas lõpuks hävisin. See oli üsna hullumeelse struktuuriga turniir, 5-minutiliste blindidega, kus 35 minutiga oli üle poolte mängijatest kadunud.
$215 turniiril aga sain küllaltki algusepoole esimeste sekka ning püsisin seal umbes tunni, kuni hakkasin vaikselt kuivama - lihtsalt mitte ühtegi mängitavat kaarti ei tulnud. Väga alla average stacki siiski ei langenud ning kohe pärast seda, kui olin rahakohale jõudnud (31. - 40. = $298), tegi luckbox tänuväärset tööd ning sain double-upi. Sellele järgnes veel paar õnnestunud steali ja olin juba üle average stacki.
Selle hetkeni, võin kätt südamele pannes öelda, olin teinud aga ka TOP-3 elu distsiplineeritumat mängu, vältides coin-flippe ning säilitades terve mängu jooksul kainet mõistust, kordagi vihastamata ega tiltamata.
Järgmise 40 minuti jooksul oli mul aga au osaleda tervelt kolmes potis ning ka seda ebaõnnestunud steali läbi. Kuna sõber oli ka äsja koju läinud ning ma pole harjunud vaid ühes lauas korraga mängima, hakkas närv vaikselt üles ütlema. Nii juhtuski väga küsitav all-in minu poolt AQs'ga, mis pidi ka vastase AK'le alla vanduma. Tulemuseks 27. koht ($387.40), millega minu mõistus aga kohe vähimalgi määral leppida ei suutnud.
Korraga enam minu aju sellist mõistet nagu distsipliin ei tunnistanud. Võidetud raha läks otsejoones Blackjacki lauda ning mõneks minutiks teda jätkus. Justkui autopiloodil järgnes sellele $1000 deposiit, mis jõudis välgu kiirusel juba hetk tagasi tuttavaks saanud lauda.
See oli kole. Silmad jõllitasid arvutiekraani, näos ei liikunud ükski lihas. Ühel väga õigel hetkel käis peas aga -click- ning monitorile ilmus teade: "Cash out Successful".
Seekord siis $3,147.58 USD.
Kui ma siia veelkord millestki sarnasest peaks kirjutama, otsige mind üles ning andke jalaga üks korralik tou.
reede, 16. mai 2008
Alkohol + pokker = -EV
Eile õhtul oli plaanis kella 20 paiku ühe kalli neiuga, keda pea aasta jagu näinud polnud välja sööma minna, tunnike-kaks juttu rääkida ning pärast seda täis kõhu ja hea tujuga koju minna, et seal tõsiselt Jennifeari õpetustesse süveneda ning kõik üle korrata ja korralikult läbi töötada, et seda kõike oleks võimalik täna juba mängus rakendada - ühesõnaga hakata korraliku SNG-maratoniga pihta - lülituda töisele elurütmile. See plaan kukkus aga kolinal läbi.
Restoranis süüa tellides tegin saatusliku vea, valides joogiks õlle. Ilmselgelt tühjenes klaas mõne hetkega, mis ei jäänud meie toreda teenindaja jaoks loomulikult märkamata. Nii ta jõudis juba enne kui praad lauda toodi, käia minu juures rohkem kui korra, ikka küsides: "Noormehele veel õlut?". Insta-call.
Peagi leidsin end juba järgmises kohalikus lokaalis ning nii see juhtuski, et hommikul kella 9 paiku telefoni plärina ("Reminder: hambaarst kell 10"; vaene doktor polnud pärast mind enam sel päeval tõenäoliselt küll pooltki nii kindla ja osava käega kui muidu) üles ärgates, avanes mu ees ootamatu üllatus kahe täiesti plaanivälise külalise näol: eelpoolmainitud neiu ning ilmselge alkoholijoove.
Igatahes oli nüüd erakordselt tegus päev kindlustatud: käisin korraks Pangodis, magasin, vaatasin sõpradega telekast Rocki-Kalevi mängu ning hiljem arvutist American Idoli viimaseid osi - jeee.
Umbes viis minutit enne kella 2 (öösel) jäin lõpuks üksi, olles surmväsinud ning totaalses ajusurmas. Arvutis oli aga avatud PokerStars ning silm peatus korraks Tourney lobby peal. Nüüd jõuan ma oma jutuga oma tõenäoliselt kõige suurema leak'i juurde, millest ma olen 100% teadlik, kuid ei suuda kuidagi üle ega ümber saada. Nimelt märkasin, et kell 2 algab kaks turniiri - $20,000 guaranteed ning $25,000 guaranteed (buy-inid vastavalt $109 ning $11). Peast ei käinud läbi vähimatki kõhklust ning mõne sekundi pärast olin endalegi täiesti arusaamatul kombel juba mõlemale registreeritud. Hullemat konditsiooni pokkeri mängimiseks annab aga ette kujutada.
Kuidagi suutsin aga tunnikese peaaegu normaalselt vastu pidada. Pärast esimest breaki oli mõlemal turniiril enam-vähem average stack. Siis tegin aga $109 omal küsitava (kopp oli tõeliselt ees) pre-flop calli, tabades floppi kaks paari ning nii ma seal seti vastu välja langesingi.
Pärast seda sain selle kalli raha eest aga vähemalt natukene entertainment value't. Nimelt oli nüüdseks küll selle odava turniiri korralikult lõpuni mängimine välistatud.
Hakkasin any two shovema ning saavutasin endale täieliku tropi reputatsiooni lauas. Ilmselgelt calliti mind alles siis ära, kui mul käes AA - esimene double-up 10k peale (average stack umbes 6k)
Järgmine käsi: T8, flop T76. Flopis ka all-in ning vastane näitab KK. Turn 5, River 8 - järgmine double-up 20k peale ning 14. koht.
Järgmine käsi: JQ, bettisin igal tänaval midagi tabamata. Riveril all-in ning vastane foldis. Stack 27k, koht 9. Skill on ilmselgelt põhjas.
Ülejärgmine käsi: AJs, EP raise 3xBB. Saan ühe väikese re-raise, mille callin. Flop 3J5. Teen 80% pot beti ning vastane shoveb. Callin ära, vastane näitab QQ. Turn 2 ning river obviously 4. Stack 40k, koht 1 of 912.
Hoidsin siis ~20 minutit oma liidripositsiooni, mängides nüüd peaaegu mõistlikult. Luckbox oli selleks hetkeks end aga täielikult minetanud ning lõpuks hävisin AK vs 56s.
No worries - mõistlikumad auhinnad algasid alles final table'is ning nii kaua poleks ma lihtsalt puhtfüüsiliseltki vastu pidanud. Teadlikult läksin iga flipiga jms kaasa - et kas mingi megalead sisse ning unega võideldes kuidagi kuhugi välja jõuda või siis lihtsalt bust.
Luban, et peagi saab siit ka midagi sisukat lugeda. Ohjeldamatu SNG-maraton läheb siiski kohe-kohe lahti. Aga jah - suuremaid alkoholikoguseid ei saa endale ikka kuidagi lubada - järgmise päeva võib sel juhul heaga maha kanda.
Praegune short-term goal (pigem lausa urgent goal) on juurutada täielikult välja komme mängida, kui seda tegelikult vähimalgi määral ei viitsi ning veel enam - olles täiesti üleväsinud/joobeseisundis/haige vms. Täna jäin selle esimese tunni jooksul mitu korda praktiliselt magama. See on üks minu megaleakidest. Miks ma seda teen..?
Restoranis süüa tellides tegin saatusliku vea, valides joogiks õlle. Ilmselgelt tühjenes klaas mõne hetkega, mis ei jäänud meie toreda teenindaja jaoks loomulikult märkamata. Nii ta jõudis juba enne kui praad lauda toodi, käia minu juures rohkem kui korra, ikka küsides: "Noormehele veel õlut?". Insta-call.
Peagi leidsin end juba järgmises kohalikus lokaalis ning nii see juhtuski, et hommikul kella 9 paiku telefoni plärina ("Reminder: hambaarst kell 10"; vaene doktor polnud pärast mind enam sel päeval tõenäoliselt küll pooltki nii kindla ja osava käega kui muidu) üles ärgates, avanes mu ees ootamatu üllatus kahe täiesti plaanivälise külalise näol: eelpoolmainitud neiu ning ilmselge alkoholijoove.
Igatahes oli nüüd erakordselt tegus päev kindlustatud: käisin korraks Pangodis, magasin, vaatasin sõpradega telekast Rocki-Kalevi mängu ning hiljem arvutist American Idoli viimaseid osi - jeee.
Umbes viis minutit enne kella 2 (öösel) jäin lõpuks üksi, olles surmväsinud ning totaalses ajusurmas. Arvutis oli aga avatud PokerStars ning silm peatus korraks Tourney lobby peal. Nüüd jõuan ma oma jutuga oma tõenäoliselt kõige suurema leak'i juurde, millest ma olen 100% teadlik, kuid ei suuda kuidagi üle ega ümber saada. Nimelt märkasin, et kell 2 algab kaks turniiri - $20,000 guaranteed ning $25,000 guaranteed (buy-inid vastavalt $109 ning $11). Peast ei käinud läbi vähimatki kõhklust ning mõne sekundi pärast olin endalegi täiesti arusaamatul kombel juba mõlemale registreeritud. Hullemat konditsiooni pokkeri mängimiseks annab aga ette kujutada.
Kuidagi suutsin aga tunnikese peaaegu normaalselt vastu pidada. Pärast esimest breaki oli mõlemal turniiril enam-vähem average stack. Siis tegin aga $109 omal küsitava (kopp oli tõeliselt ees) pre-flop calli, tabades floppi kaks paari ning nii ma seal seti vastu välja langesingi.
Pärast seda sain selle kalli raha eest aga vähemalt natukene entertainment value't. Nimelt oli nüüdseks küll selle odava turniiri korralikult lõpuni mängimine välistatud.
Hakkasin any two shovema ning saavutasin endale täieliku tropi reputatsiooni lauas. Ilmselgelt calliti mind alles siis ära, kui mul käes AA - esimene double-up 10k peale (average stack umbes 6k)
Järgmine käsi: T8, flop T76. Flopis ka all-in ning vastane näitab KK. Turn 5, River 8 - järgmine double-up 20k peale ning 14. koht.
Järgmine käsi: JQ, bettisin igal tänaval midagi tabamata. Riveril all-in ning vastane foldis. Stack 27k, koht 9. Skill on ilmselgelt põhjas.
Ülejärgmine käsi: AJs, EP raise 3xBB. Saan ühe väikese re-raise, mille callin. Flop 3J5. Teen 80% pot beti ning vastane shoveb. Callin ära, vastane näitab QQ. Turn 2 ning river obviously 4. Stack 40k, koht 1 of 912.
Hoidsin siis ~20 minutit oma liidripositsiooni, mängides nüüd peaaegu mõistlikult. Luckbox oli selleks hetkeks end aga täielikult minetanud ning lõpuks hävisin AK vs 56s.
No worries - mõistlikumad auhinnad algasid alles final table'is ning nii kaua poleks ma lihtsalt puhtfüüsiliseltki vastu pidanud. Teadlikult läksin iga flipiga jms kaasa - et kas mingi megalead sisse ning unega võideldes kuidagi kuhugi välja jõuda või siis lihtsalt bust.
Luban, et peagi saab siit ka midagi sisukat lugeda. Ohjeldamatu SNG-maraton läheb siiski kohe-kohe lahti. Aga jah - suuremaid alkoholikoguseid ei saa endale ikka kuidagi lubada - järgmise päeva võib sel juhul heaga maha kanda.
Praegune short-term goal (pigem lausa urgent goal) on juurutada täielikult välja komme mängida, kui seda tegelikult vähimalgi määral ei viitsi ning veel enam - olles täiesti üleväsinud/joobeseisundis/haige vms. Täna jäin selle esimese tunni jooksul mitu korda praktiliselt magama. See on üks minu megaleakidest. Miks ma seda teen..?
teisipäev, 13. mai 2008
Jenny, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust mängija
Kolm tundi tagasi lõppes neljatunnine chat-sessioon Jennifear'iga, mille jooksul jagati mulle ohtralt tarkusi single-table SNG-de teemal.
Pean tunnistama, et aju pole vist (üli)kooli ajal eksamitel või olümpiaadidel ka nii intensiivset tööd tunda saanud ning ausalt öeldes on praegu lausete moodustamisegagi tükk tegemist. Samas aga on praegu veel viimane võimalus lugejatele täiesti vahetut emotsiooni vahendada.
Jennifear on 25-aastane naine teiseltpoolt ookeani, kelle single-table SNG-de ROI (Return On Investment) on aukartustäratav 33% ning seda enam kui 15000 turniiri lõikes. Lisaks on tegemist tuntud ja tunnustatud pokkeriteemaliste artiklite autoriga (www.pocketfives.com), suurepärase suhtleja ning õpetajaga ning nagu äsja isegi veendusin - äärmiselt toreda ja naljaka isiksusega.
(mainisin talle, et kavatsen temast oma blogis kirjutada ning andsin ka lingi)
Mina jõudsin temani pärast järjekordse pokkeriprojekti nurjumist, bankrolli Blackjackis (wtf!?) maha gamble'imist ning tundidepikkust pokkeriteemalise lektüüri sirvimist 2+2 foorumites. Pärast mõne tema kohta kirjutatud blogisissekande ning foorumipostituse lugemist olid juba silmeette virvendama kerkinud rohelised dollarimärgid ja igasugune mõttetegevus oli sügavalt häiritud.
Tõepoolest - mul on lihtsalt tõsine kalduvus väga kiiresti ning võrdlemisi põhjendamatult eufooriasse sattuda. Kui ajutöö oli osaliselt taastunud, jõudsin järeldusele, et algamas on tõsisem (õppe)tööperiood ning siin nalja ei ole. Ent just see võimalus (one-on-one kursus tõeliselt andeka mängijaga) võib olla murdepunkt, millega algab viimaks ometi minu võitev pokkerikarjäär.
Niisiis, saatsin samal õhtul Jennifearile e-maili ning juba järgmiseks hommikuks oli minu inboxis kinnitus - minu poolt valitud aeg kursuseks on igati sobiv. Seejärel kandsin PokerStarsi kaudu üle tasu ($199 nelja tunni eest) ning selleks hetkeks jäi üle vaid kokkulepitud kuupäeva (täna) oodata.
Kuidas kõnealune sessioon siis välja nägi? Katsun teha üsna lühidalt ning ülevaatlikult.
Esimesed kaks ja pool tundi oli puhas teooria - tema rääkis ning mina küsisin, kui midagi vähegi arusaamatuks jäi. Põhiteemadeks olid ICM, bubble-play, bubble-play üldiselt ning lahkasime väga erinevaid mängusituatsioone. Suur osa sellest kõigest põhineb lihtsalt kuival matemaatikal - pea ausalt senimaani huugab.
Teooria- ja matemaatikajutule järgnes Jen'i mängu jälgimine - avasin PokerStarsis tema kaks lauda, MSNis avaldas mulle oma hole cardid ning kommenteeris kogu mängude kulgu (ühes mängus sai 3. koha ning teise võitis, kui kedagi peaks huvitama).
Kui need mängud läbi said, oli minu kord. Mina mängisin ühes aknas, avaldasin MSNis Jennifearile oma hole cardid, tegin kõik käigud oma peaga ning kui eksisin, siis tema parandas ja kommenteeris (võin uhkusega öelda, et ei teinud ühtegi vale käiku, kuid paraku lõpetasin seekord siiski kuuendana).
Kokkuvõttes julgen kirjeldatud pakkumist igaühele soovitada - mina õppisin igatahes tohutult palju ning leidsin Jennifeari abiga enda mängust lugematul arvul leake.
Minu järgnevate päevade plaan on nüüd igatahes lugeda kogu meie tänane sessioon uuesti läbi, sellesse täie tõsidusega ning põhjalikult süveneda ja kogu informatsiooni (mida on tõesti uskumatult palju) korralikult kasutama õppida.
Ostan endale ka The SitNGo Wizard programmi, mis aitab mul peale kõige muu ka oma tulemusi jooksvalt salvestada ning arhiveerida. Tõenäoliselt hakkan aegajalt ka erinevaid graafikuid postitama.
Siinkohal olekski mul küsimus ka lugejatele: millest teie siit kõige enam lugeda sooviksite? Kas tulemused ning graafikud pakuvad huvi jne?
Kuna hiljuti sai endalegi ootamatult bankroll täiesti tühjast kohast päris korralikult üles gämblitud, siis kui midagi vahele ei tule ning vähegi viitsin, plaanin mängida ka mõnda pühapäevaturniiri (ehk siis erinevatel saitidel suurema buy-iniga MTT-d). Kindlasti kirjutan ka neist, kuid ilmselt jõuan ka juba enne seda kirjutada edusammudest SNG-vallas.
Pean tunnistama, et aju pole vist (üli)kooli ajal eksamitel või olümpiaadidel ka nii intensiivset tööd tunda saanud ning ausalt öeldes on praegu lausete moodustamisegagi tükk tegemist. Samas aga on praegu veel viimane võimalus lugejatele täiesti vahetut emotsiooni vahendada.
Jennifear on 25-aastane naine teiseltpoolt ookeani, kelle single-table SNG-de ROI (Return On Investment) on aukartustäratav 33% ning seda enam kui 15000 turniiri lõikes. Lisaks on tegemist tuntud ja tunnustatud pokkeriteemaliste artiklite autoriga (www.pocketfives.com), suurepärase suhtleja ning õpetajaga ning nagu äsja isegi veendusin - äärmiselt toreda ja naljaka isiksusega.
(mainisin talle, et kavatsen temast oma blogis kirjutada ning andsin ka lingi)
Jennifear says:
for all i know this says "today i am going to meet with jennifear teh whore"
Jennifear says:
Järgmises postituses plaanin teha ülevaate sessioonist Jennifear'iga.
Jennifear says:
postituses kinda looks like prostitute hmmm
Mina jõudsin temani pärast järjekordse pokkeriprojekti nurjumist, bankrolli Blackjackis (wtf!?) maha gamble'imist ning tundidepikkust pokkeriteemalise lektüüri sirvimist 2+2 foorumites. Pärast mõne tema kohta kirjutatud blogisissekande ning foorumipostituse lugemist olid juba silmeette virvendama kerkinud rohelised dollarimärgid ja igasugune mõttetegevus oli sügavalt häiritud.
Tõepoolest - mul on lihtsalt tõsine kalduvus väga kiiresti ning võrdlemisi põhjendamatult eufooriasse sattuda. Kui ajutöö oli osaliselt taastunud, jõudsin järeldusele, et algamas on tõsisem (õppe)tööperiood ning siin nalja ei ole. Ent just see võimalus (one-on-one kursus tõeliselt andeka mängijaga) võib olla murdepunkt, millega algab viimaks ometi minu võitev pokkerikarjäär.
Niisiis, saatsin samal õhtul Jennifearile e-maili ning juba järgmiseks hommikuks oli minu inboxis kinnitus - minu poolt valitud aeg kursuseks on igati sobiv. Seejärel kandsin PokerStarsi kaudu üle tasu ($199 nelja tunni eest) ning selleks hetkeks jäi üle vaid kokkulepitud kuupäeva (täna) oodata.
Kuidas kõnealune sessioon siis välja nägi? Katsun teha üsna lühidalt ning ülevaatlikult.
Esimesed kaks ja pool tundi oli puhas teooria - tema rääkis ning mina küsisin, kui midagi vähegi arusaamatuks jäi. Põhiteemadeks olid ICM, bubble-play, bubble-play üldiselt ning lahkasime väga erinevaid mängusituatsioone. Suur osa sellest kõigest põhineb lihtsalt kuival matemaatikal - pea ausalt senimaani huugab.
Teooria- ja matemaatikajutule järgnes Jen'i mängu jälgimine - avasin PokerStarsis tema kaks lauda, MSNis avaldas mulle oma hole cardid ning kommenteeris kogu mängude kulgu (ühes mängus sai 3. koha ning teise võitis, kui kedagi peaks huvitama).
Kui need mängud läbi said, oli minu kord. Mina mängisin ühes aknas, avaldasin MSNis Jennifearile oma hole cardid, tegin kõik käigud oma peaga ning kui eksisin, siis tema parandas ja kommenteeris (võin uhkusega öelda, et ei teinud ühtegi vale käiku, kuid paraku lõpetasin seekord siiski kuuendana).
Kokkuvõttes julgen kirjeldatud pakkumist igaühele soovitada - mina õppisin igatahes tohutult palju ning leidsin Jennifeari abiga enda mängust lugematul arvul leake.
Minu järgnevate päevade plaan on nüüd igatahes lugeda kogu meie tänane sessioon uuesti läbi, sellesse täie tõsidusega ning põhjalikult süveneda ja kogu informatsiooni (mida on tõesti uskumatult palju) korralikult kasutama õppida.
Ostan endale ka The SitNGo Wizard programmi, mis aitab mul peale kõige muu ka oma tulemusi jooksvalt salvestada ning arhiveerida. Tõenäoliselt hakkan aegajalt ka erinevaid graafikuid postitama.
Siinkohal olekski mul küsimus ka lugejatele: millest teie siit kõige enam lugeda sooviksite? Kas tulemused ning graafikud pakuvad huvi jne?
Kuna hiljuti sai endalegi ootamatult bankroll täiesti tühjast kohast päris korralikult üles gämblitud, siis kui midagi vahele ei tule ning vähegi viitsin, plaanin mängida ka mõnda pühapäevaturniiri (ehk siis erinevatel saitidel suurema buy-iniga MTT-d). Kindlasti kirjutan ka neist, kuid ilmselt jõuan ka juba enne seda kirjutada edusammudest SNG-vallas.
Sissejuhatus / Kontseptsioon
Tõttöelda on mul äärmiselt kahju, et antud kirjatüki näol on tegemist alles kõige esimese postitusega minu peamiselt pokkeriteemalisest veebipäevikust. Lisaks sellele, et laiema avalikkuse jaoks jäävad minu senise "pokkerikarjääri" kõhedusttekitavad swingid suuremalt jaolt nüüd saladuseks, tunnen ka ise tohutult puudust kas või osalisest arhiivist või mõnest kirjutisest, mis vahendaks mu aasta või kahe taguseid võite-kaotusi ning veel enam - nendega kaasnenud emotsioone. On väga tõenäoline, et paralleelselt pokkerimänguga koheselt blogimist alustades oleks mulle ka kohe maast madalast sissekandeid kommenteerides korralik peapesu tehtud ning võiksin tänasel päeval märksa rahulikumalt magada. Samas on "oleks" täiesti mõttetu mees ning tegelikkuses patsutasin endale juba sõbralikult õlale, et selle blogimise vähemalt nüüdki lõpuks ette võtsin ja kui ma parajasti pokkerit ei mängiks, teeksin omale õllegi välja.
Sarnaselt pokkeriblogile, pole ma kunagi varem ka ühtegi muud päevikut pidanud. Seega on igasugune tagasiside äärmiselt oluline - kutsun kõiki lugejaid üles avaldamaks kommenteerides oma arvamust värske veebipäeviku nii sisulise kui ka vormilise poole suhtes. Palun andke teada igast minupoolsest vajakajäämisest end absoluutselt tagasihoidmata. Olen tavatult kõrge kriitikataluvusega, nii et olge mureta.
---
Oma esimeses sissekandes tundub igati loogiline ennast tutvustada ning teha ülevaade ka loodud blogi peamistest eesmärkidest ning üldisest kontseptsioonist. Ehkki see on minu puhul võrdlemisi ebatavaline, otsustasingi seekord lähtuda loogikast (!) ning seda teha.
Minu näol on tegemist 19-aastase poissmehega, kelle jaoks viimased kuud on olnud võrdlemisi murrangulised. Nimelt sai totaalselt ebaõnnestunud erialavaliku tõttu selleks korraks ülikool pooleli jäetud ning mis peamine - osalt oma põikpäisusest, kuid peamiselt sotsiaal- ning seksuaalelu edendamise nimel ka vanemate kaitsva tiiva alt omaette korterisse elama mindud. See pole aga tõenäoliselt jutt, mida teie, austatud pokkerihuvilised, siia lugema olete tulnud.
Hasartmängudega olen "sina" peal juba õige varajasest noorusest. Ilmselt piirdus minu sõnavara praktiliselt "emme" ning "kommiga", kui ühel ilusal kevadpäeval mingil pidulikul puhul suurema seltskonnaga väljas söömas käisime. Pean tunnistama, et kuigi palju enamat ma kõnealusest ajajärgust ei mäletagi, kuid ilmselt oli siis tavaline, et restorani nurgas seisis paar-kolm ühe käega bandiiti. Ning oh seda rõõmu ja naeru, kui onu abiga masinasse upitatud kopikast pärast kangi tõmbamist kohe mitu-mitu sai. Juba rüblikuikka jõudes Tallinn-Helsingi laevas kasiinoturvameeste eest ära põigeldes vilkuvatesse aparaatidesse raha toppimisest pole arvatavasti kellelegi tarvis rääkidagi.
Õnneks on minusuguste kaitsmiseks Eestis võrldmisi edukalt rakendatud hasartmänguseadus. Suurest paanikast, et oma mängukire rahuldamiseks peaksin ma põhimõtteliselt Tallinna ja Helsingi vahet loksuma hakkama, jõudsin ma 2005. aasta detsembris ringiga internetipokkerini (ning taevale tänu - mitte internetikasiinodeni).
Kuna play-money ei pakkunud viieks minutikski pinget, laadisingi Party Pokerisse esimesed 100 USD. See sai (loomulikult täispangaga) 1/2 Limit Hold 'Em lauas toksides ning pärast iga double-upi limiidi võrra üles liikudes suurema vaeva ning ajakuluta enam kui kümnekordistatud. Kui aga selle ülesliikumise puhul saab rääkida mõnest tunnist, siis kolinal nullini tagasi kukkumise osas räägime minutitest. Igatahes oli tollest hetkest alates pisik küljes ja kuidas veel.
Nii ma olengi selle 2,5 aasta jooksul teinud lugematul arvul deposiite ja proovinud kõikvõimalikke pokkerimänge igas formaadis (cash, MTT, SNG, HU), proovides leida endale sobivaimat. Cash-oute annab aga kokku lugeda kahe käe sõrmedel ning needki summad on laias laastus tagurpidi samasse auku tagasi läinud.
Kuna ma aga füüsilist tööd teha ei soovi, vastutusrikkamaks mõttetööks puudub kvalifikatsioon, kuid elu tahab elamist ning, mis kõige hullem, arved maksmist, siis leidsin, et nüüd on viimane aeg end lõplikult käsile võtta ning mõned järgnevad aastat pokkerist elatuda. Pean häbiga tunnistama, et sarnaseid (ebaõnnestunud) murdepunkte on ette tulnud varemgi, kuid seekord olen astunud kaks äärmiselt olulist (ning loodetavasti otsustavat!) sammu:
- Otsustasin osta Jennifear'ilt (tunnustatud ning tõeliselt edukas SNG-proff, paljude suurepäraste pokkeriartiklite autor, väga hea õpetaja) SNG-kursusi. Esimese 4-tunnise kursuse eest on makstud ning see toimub juba homme. Kui sellest ka vähegi kasu on, kavatsen kõnealust teenust kasutada nii kaua, kuni olen lõplikult ja korralikult võitev mängija.
- Hakkasin pidama veebipäevikut, olles oma sissekannetes lausa piinlikult aus. Teades, et olen kohustatud ka igast oma tildist kogu oma lugejaskonnale raporteerima, on lootust, et eneseuhkuse ning tildi omavahelises võitluses jääb peale esimene ning kogu bankrolliga $100 panustega Blackjacki sessioonid on igaveseks ajalugu.
See viimane punkt võtabki suures osas minu blogipidamise põhieesmärgi kokku. Jah - teen seda eelkõige enda jaoks, kuid olen veendunud, et nii mõnigi eestlane leiab siit endale huvitavat lugemist ning elab huviga kaasmaalase muredele ja rõõmudele kaasa.
Loodan, et blogipidamine saab peagi harjumuseks ning ilmselt on minult oodata paari sissekannet nädalas. Hakkan teid hoidma kursis oma pokkerialaste tegemistega - bankrolli swingidega, tulemustega turniiridel jms. Järgmises postituses plaanin teha ülevaate sessioonist Jennifear'iga.
Sarnaselt pokkeriblogile, pole ma kunagi varem ka ühtegi muud päevikut pidanud. Seega on igasugune tagasiside äärmiselt oluline - kutsun kõiki lugejaid üles avaldamaks kommenteerides oma arvamust värske veebipäeviku nii sisulise kui ka vormilise poole suhtes. Palun andke teada igast minupoolsest vajakajäämisest end absoluutselt tagasihoidmata. Olen tavatult kõrge kriitikataluvusega, nii et olge mureta.
---
Oma esimeses sissekandes tundub igati loogiline ennast tutvustada ning teha ülevaade ka loodud blogi peamistest eesmärkidest ning üldisest kontseptsioonist. Ehkki see on minu puhul võrdlemisi ebatavaline, otsustasingi seekord lähtuda loogikast (!) ning seda teha.
Minu näol on tegemist 19-aastase poissmehega, kelle jaoks viimased kuud on olnud võrdlemisi murrangulised. Nimelt sai totaalselt ebaõnnestunud erialavaliku tõttu selleks korraks ülikool pooleli jäetud ning mis peamine - osalt oma põikpäisusest, kuid peamiselt sotsiaal- ning seksuaalelu edendamise nimel ka vanemate kaitsva tiiva alt omaette korterisse elama mindud. See pole aga tõenäoliselt jutt, mida teie, austatud pokkerihuvilised, siia lugema olete tulnud.
Hasartmängudega olen "sina" peal juba õige varajasest noorusest. Ilmselt piirdus minu sõnavara praktiliselt "emme" ning "kommiga", kui ühel ilusal kevadpäeval mingil pidulikul puhul suurema seltskonnaga väljas söömas käisime. Pean tunnistama, et kuigi palju enamat ma kõnealusest ajajärgust ei mäletagi, kuid ilmselt oli siis tavaline, et restorani nurgas seisis paar-kolm ühe käega bandiiti. Ning oh seda rõõmu ja naeru, kui onu abiga masinasse upitatud kopikast pärast kangi tõmbamist kohe mitu-mitu sai. Juba rüblikuikka jõudes Tallinn-Helsingi laevas kasiinoturvameeste eest ära põigeldes vilkuvatesse aparaatidesse raha toppimisest pole arvatavasti kellelegi tarvis rääkidagi.
Õnneks on minusuguste kaitsmiseks Eestis võrldmisi edukalt rakendatud hasartmänguseadus. Suurest paanikast, et oma mängukire rahuldamiseks peaksin ma põhimõtteliselt Tallinna ja Helsingi vahet loksuma hakkama, jõudsin ma 2005. aasta detsembris ringiga internetipokkerini (ning taevale tänu - mitte internetikasiinodeni).
Kuna play-money ei pakkunud viieks minutikski pinget, laadisingi Party Pokerisse esimesed 100 USD. See sai (loomulikult täispangaga) 1/2 Limit Hold 'Em lauas toksides ning pärast iga double-upi limiidi võrra üles liikudes suurema vaeva ning ajakuluta enam kui kümnekordistatud. Kui aga selle ülesliikumise puhul saab rääkida mõnest tunnist, siis kolinal nullini tagasi kukkumise osas räägime minutitest. Igatahes oli tollest hetkest alates pisik küljes ja kuidas veel.
Nii ma olengi selle 2,5 aasta jooksul teinud lugematul arvul deposiite ja proovinud kõikvõimalikke pokkerimänge igas formaadis (cash, MTT, SNG, HU), proovides leida endale sobivaimat. Cash-oute annab aga kokku lugeda kahe käe sõrmedel ning needki summad on laias laastus tagurpidi samasse auku tagasi läinud.
Kuna ma aga füüsilist tööd teha ei soovi, vastutusrikkamaks mõttetööks puudub kvalifikatsioon, kuid elu tahab elamist ning, mis kõige hullem, arved maksmist, siis leidsin, et nüüd on viimane aeg end lõplikult käsile võtta ning mõned järgnevad aastat pokkerist elatuda. Pean häbiga tunnistama, et sarnaseid (ebaõnnestunud) murdepunkte on ette tulnud varemgi, kuid seekord olen astunud kaks äärmiselt olulist (ning loodetavasti otsustavat!) sammu:
- Otsustasin osta Jennifear'ilt (tunnustatud ning tõeliselt edukas SNG-proff, paljude suurepäraste pokkeriartiklite autor, väga hea õpetaja) SNG-kursusi. Esimese 4-tunnise kursuse eest on makstud ning see toimub juba homme. Kui sellest ka vähegi kasu on, kavatsen kõnealust teenust kasutada nii kaua, kuni olen lõplikult ja korralikult võitev mängija.
- Hakkasin pidama veebipäevikut, olles oma sissekannetes lausa piinlikult aus. Teades, et olen kohustatud ka igast oma tildist kogu oma lugejaskonnale raporteerima, on lootust, et eneseuhkuse ning tildi omavahelises võitluses jääb peale esimene ning kogu bankrolliga $100 panustega Blackjacki sessioonid on igaveseks ajalugu.
See viimane punkt võtabki suures osas minu blogipidamise põhieesmärgi kokku. Jah - teen seda eelkõige enda jaoks, kuid olen veendunud, et nii mõnigi eestlane leiab siit endale huvitavat lugemist ning elab huviga kaasmaalase muredele ja rõõmudele kaasa.
Loodan, et blogipidamine saab peagi harjumuseks ning ilmselt on minult oodata paari sissekannet nädalas. Hakkan teid hoidma kursis oma pokkerialaste tegemistega - bankrolli swingidega, tulemustega turniiridel jms. Järgmises postituses plaanin teha ülevaate sessioonist Jennifear'iga.
Tellimine:
Postitused (Atom)